Sisabeassangáibádusat
Sisabeassangáibádusaid oahpuide gávnnat oahppofálaldagaid siiddus. Doppe gávnnat makkár sisabeassangáibádusat gustojit iešguđet oahpuide.
- Oahpuin gos oahpahusgiellan lea sámegiella gáibiduvvo sámegiela gelbbolašvuohta (earret sámegiela álgokurssaid).
- Dás gávnnat čilgehusa mo sáhtát dokumenteret sisaváldingáibádusaid oppalaš allaskuvlii sisaváldingelbbolašvuođas, ovdaoahpahusas ja sámegielgelbbolašvuođas.
- Oppalaš lohkangelbbolašvuođa
Oppalaš lohkangelbbolašvuohta lea dus go:
- go ceavzá joatkkaskuvlla/logagaha/gymnasieskuvlla (golbma jagi) dahje
- go lea fágareive dahje svennereive ja vuolimus gáibádusfágat, dahje
- go lea deavdán 23 jagi ja oktiibuot vihtta jagáš bargo/oahppoduogáš ja vuolimus gáibádusfágat.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Vuolimus gáibádusfágat
Allaskuvlaoahpuin gáibiduvvojit vihtta fága maid ferte ceavzán unnimusat árvosániin 2 (ng), mat dagahit vuolimus fágagáibádusa. Nu gohčoduvvon bákkolaš fágat leat:- Dárogiella JKII-dásis 14 vahkkodiimmu / 393 diimmu dahje 11 vahkkodiimmu/ 309 diimmu ohppiide geat leat maid lohkan sámegiela 11 vahkkodiimmu/ 309 diimmu dahje suomagiella 11 vahkkodiimmu/ 309 diimmu
- Eŋgelasgiella vihtta vahkkodiimmu / 140 diimmu
- Servodatfága guhtta vahkkodiimmu / 84 diimmu servodatfága + 140 diimmu historjá*
- Luonddufága vihtta vahkkodiimmu / 140 diimmu
- Matematihkka vihtta vahkkodiimmu / 224 diimmu
* Ohppiin geain leat 309 diimmu dárogielas + 309 diimmu sámegielas/suomagielas galgá dušše leat 113 diimmu historjá.
Fuomáš I: Ohccit geat leat eará davviriikkain eret go Norggas, sáhttet gokčat dárogiellagáibádusa ruoŧagielain/ suomagielain/ dánskagielain/ ruonáeatnangielain/ islánddagielain/ færsullogielain.
Fuomáš II: Vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpuide Norggas leat sierra sisaváldingáibádusat.
Samordna opptak siiddus leat maid čilgejuvvon makkár vejolašvuođat leat beassat studeantan allaskuvllaide.
- Reálagelbbolašvuohta
Jus it deavdde oppalaš lohkangelbbolašvuođagáibádusaid, sáhtát ohcat sisaváldima reálagelbbolašvuođain:
- Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis.
- Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Vai galggat sáhttit ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul, de gáibiduvvo ahte:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja
- ahte sus berre leat unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus, gos unnimusat 3 jagi kvalifikašuvnnaid mat leat relevánttat dan ohppui masa ohcá, ja
- ahte ohcci laktá ohcamii iešárvvoštallama, mas árvvoštallá ja čilge manne ja mo su kvalifikašuvnnat leat relevánttat ohppui, manne lea ohcan ohppui ja manne jáhkká nagodit gárvet oahpu.
Reálgelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit earret eará Samordna opptak siiddus.
- Sámegielgelbbolašvuohta
Oahpuin main lea sámegiella oahpahusgiellan, gáibiduvvo ahte ohcciin lea sámegielgelbbolašvuohta vissis dásis. Sámegiela gelbbolašvuođa gáibádusa sáhtát duođaštit ná:
- Norgabealde joatkkaskuvllas sámegiella vuosttaš- dahje nubbingiellan.
- Suomabealde logahagas eatnigielladutkkus dahje guhkes amasgielladutkkus.
- Ruoŧabealde gymnasieskuvllas eatnigiella A, B ja C/ modersmål A, B ja C.
- Sámegiela lohkanbadjeoahppu 30 oahppočuoggá dahje vástideaddji oahppu. Lohkanbadjeohppui gáibiduvvo ahte ohccis lea sámegielgelbbolašvuohta mii vástida 30 oč sámegiela álgokurssain (omd. SAAL 1 ja 2).
- Ceavzit giellageahččaleapmi maid Sámi allaskuvla lágida.
Muhtin oahppofálaldagain, dego vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide, sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dat čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Jearaldagat?
Jus dus leat gážaldagat sisabeassangáibádusaid ektui, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: oahppohalddahus@samas.no.