Sámi allaskuvlla historjá
Sámi oahpahus - Sámi dutkan - Sámi ásahus
Sámi allaskuvlla almmolaš rahpan dáhpáhuvai skábmamánu 1. beaivvi 1989. Nu ollašuvai sámiid gaskkas guhkit áiggi sávaldat fállat sámi oahpaheaddjioahpu - ja das maŋŋil eará ge alit dási oahpuid – sámegillii sámegielat birrasis. Sierra sámi allaskuvla attii maiddái vejolašvuođa ovdánahttit fálaldagaid mat buorebut vástidit sámi servvodaga dárbbuide.
Sámi oahpahus ja sámi dutkan lea leamašan sihke vuođđun ja eaktun sámi allaskuvlla doibmii. Danne dadjat dávjá Sámi allaskuvlla leat sámi ásahussan. Vuođđudeami rájes leat Sámi allaskuvlla fálaldagat ja doaimmat mealgat viiddiduvvon. Nu leage Sámi allaskuvla searvan nanusmahttit sámi servodaga. Sámi dutkan lea seamma áigodagas oppalaččat sakka rievdan ja viiddiduvvon ja dan ovdáneamis lea Sámi allaskuvla leamašan guovddážis ovttas eará ásahusaiguin.
Sámi Instituhtta
Sámi allaskuvla ja Sámi Instituhtta ovttastahttojuvvuiga 2005:s. Sámi instituhtta ásahuvvui 1973:s.
Allaskuvla lea árben iežas logo Sámi instituhtas. Logo govvida beaivváža, mii lea dehálaš sámiid eallimis. Beaivvášsymbola maiddái muitala ahte sámi álbmot orru njealji guovllus: davvin, máddin, oarjin ja nuortan.