Ođđa girji lea almmuhuvvon: 300 jagi sámi boazodoallomáhtuin, mas lea vuosttaš eŋgelasgielat veršuvdna Knud Leem klassihkkáris. 

Odne almmuhuvvo girji From the Past to the Future: Knud Leem's 1725 Account and 300 Years of Sámi Reindeer Herding Knowledge, mii lea earenoamáš girji mii historjjálaš klassihkkáriin ovttastahttá ođđa dutkama ja árbevirolaš máhtu.

Girji lea Sámi allaskuvlla ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáža (ICR) ovttasbargoboađus, ja lea doaimmahuvvon Dr. Inger Marie Gaup Eira, professor Svein D. Mathiesen, direktevrra Anders Oskal ICR ja Marina Tonkopeeva ICR bokte.
 

Govva

Girjjis lea eŋgelasgiela jorgalus Knud Leem etnográfalaš váldobargu 1767:s, Beskrivelse over Finmarkens Lapper, deres Tungemaal, Levemaade og forrige Afgudsdyrkelse, mii álgoálggus almmuhuvvui dánskkagillii/darogillii ja latiidnagillii. Dát ii leat ođđa veršuvdna dánska/dárogiela originálateavsttas, muhto almmuhuvvo vuosttaš geardde eŋgelasgielat veršuvdnan. Dárogielat ja sámegielat veršuvdna dás leat ráhkaduvvome. 

Leem teaksta, man vuođđun lea su fealtabargu ja lagas ovttasdoaibman Finnmárkku sámi servodagaiguin, earenoamážit badjeolbmuiguin, geain ledje geasseorohagat Porsáŋggus, addá čiekŋalis gova sámiid eallimis 1700-logus. Maiddái eŋgalsgielat veršuvdna sisttisdoallá dárkilis čilgehusaid gielas, oskkus, biktasiin, ássamis, sosiála organiseremis, siidastruktuvrras, bohccuid klassifiseremis, sohkabealrollain ja mánáid bajásgeassimis. Vuđolaš čilgehusaid bokte juolgenotaiguinn ja kommentáraiguin čuvgejuvvojit maiddái jorgalanhástalusat ja ovddeš boasttuipmárdusat 1808 eŋgelasgielat veršuvnnas.

- Dát girji lea dakkár mii sihke čájeha Leem:a álgoárvvoštallamiid ja seammás čatná daid ođđaáiggi dutkamiidda ja ipmárdusaide, dadjá doaimmaheaddji Anders Oskal.

Girji čuvge 300-jagi boazosámi boazodoallomáhtu ja movt dát máhttu lea doalahuvvon ja viidáset fievrreduvvon otnážii, earret eará siidavuogádaga, gáldenteknihkaid, johtima, duoji, dálkemearkkaid geavaheami ja nástealbmi mielde deaivat.

Sierra kapihttalis, maid Dr. Nellejet Zorgdrager lea čállán, guorahallojuvvo movt eurohpálaš mátkkošteaddjit ja kártabuvttadeaddjit 1500-logu rájes 1900 logu rádjái govvidedje sámi johtti boazodoalu, gálduid vuođul latiinnagielas, duiskkagielas, eŋgelasgielas ja fránskagielas. Dat veahkeha čatnat Leem:a barggu stuorát dieđalaš historjjálaš oktavuhtii.

- Dát ii leat dušše girji boazoealáhusa birra. Dát lea girji sámegiela, sámi servodaga, bistevašvuođa ja birgema birra, ja dan birra movt máhttu ovdána, sihke siskkobealde ja olggobealde, dadjá doaimmaheaddji Dr. Inger Marie Gaup Eira.

- Go ovttastahttá Leem:a historjjálaš observašuvnnaid dálá sámi perspektiivvaiguin ja fágalaš ipmárdusaiguin, de oažžut earenoamáš rikkis gova boazodoalu máhttovuođus, sihke dalle ja dál, lasiha professor Svein D. Mathiesen.

Eanet dieđuid oaččut go válddát oktavuođa: 

Sámi allaskuvla/Samisk høgskole 

ingermge@samas.no

sveinm@samas.no

International Centre for Reindeer Husbandry (ICR) 

oskal@reindeercentre.org

www.reindeercentre.org

Girji gávdno otná rájes digitála hámis ja dan sáhttá viežžat dáppe.