Skip to main content
BA - Ovttaskas oahput
DUO 142

DUO 142 Duddjon ja sámegiella

Duddjon ja sámegiella – oahppu sisttisdoallá duddjoma ja dan oktavuođas sámegiela njálmmálaš ja čálalaš hárjáneami, maiguin studeanta čiekŋuda iežas duodje- ja giellamáhttui.

 

  • Oahppočuoggá: 15
  • Diibmoplána ja deaivvadanplána: Time Edit
  • Oahppoáigi: Ovtta lohkanbaji badjel 
  • Oahpahan- ja oahppanvuogit: Neahttadoarjjaoahpahus: Oahpus leat sihke fysalaš deaivvadeamit Sámi allaskuvllas ja neahttaoahpahus. Logdaldallamiidda lea vejolaš oassálastit neahta bokte, muhto hárjehusat ja bargobájit gáibidit fysalaš searvama. Logaldallamat, duddjon, lohkanmeari lohkan, hárjehusat, bagadallamat ja seminárat. 
  • Oahpahus- ja eksámengiella: Váldo oahpahus- ja eksámengiella lea davvisámegiella. Jus oassi logaldallamiin lea eará sámegielaide, dáro-, suoma- dahje ruoŧagillii, de dat dulkojuvvo dárbbu mielde. Jus logaldallamat leat eaŋgalasgillii, dat eai dulkojuvvo. Eará sámegielat studeanttaide geahččalit láhčit dili nu ahte sii sáhttet čállit bargguid ja eksámena, ja oažžut oasi bagadallamis iežaset sámegillii. 
  • Ohcanwebas: Vállje 5005 
Sisabeassangáibádusat
  • Dábálaš sisabeassangáibádusat alitohppui. Sisabeassanvuođđu sáhttá leat juogo oppalaš lohkangelbbolašvuohta (čađahan joatkkaskuvlla/logahaga/gymnása) dahje reálagelbbolašvuohta. Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat olgoriikkaohcciide bohtet ovdan GSU-listtus. Go oahppu lágiduvvo sámegillii, de olgoriikkaohcciide ii gusto dárogielagáibádus, vrd. Forskrift om opptak til høgare utdanning § 2-2 (6).
  • Sámegielmáhttu
  • Duodje-, dáidda- dahje hábmengelbbolašvuohta

Sámegiela gáibádusa sáhttá deavdit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas sámegiella 1. dahje 2. giellan 2, Suoma logahagas eatnigielladutkkus dahje lohkan sámegiela vierrogiellan ja Ruoŧa gymnásas eatnigiellan (modersmål 200 čuoggá) dahje ođđaáigásaš giellan (moderna språk 200-300 čuoggá) dahje vástideaddji sámegieloahppu doaibmi njuolggadusaid mielde. Sámegiela gáibádusa sáhttá maid deavdit sámegiela lohkanbadjeoahpuin, 30 oahppočuoggá, dahje vástideaddji oahpuin dahje ceavzit giellageahččaleami maid Sámi allaskuvla lágida.

Duodje-, dáidda- dahje hábmengelbbolašvuođa gáibádusa sáhttá duođaštit čuovvovaš vugiid mielde: Norgga joatkkaskuvllas čađahan duodje-, dáidda- dahje hábmenoahpu, Suomas  duodje-, dáidda- dahje hábmensuorggi artesánaoahpu, Ruoŧa gymnásas čađahan estehtalaš- dahje sámeprográmma. Duodje-, dáidda- dahje hábmengelbbolašvuođa sáhttá maiddái deavdit jus lea maŋŋel joatkkaskuvlla čađahan unnimusat jagi duodje-, dáidda- dahje hábmensuorggi oahpu ámmátskuvllas dahje fágaskuvllas, dahje universitehta- ja allaskuvladásis čađahan unnimusat 15 oahppočuoggá duodje-, dáidda- dahje hábmensuorggi oahpu. 

Jus ohccis ii leat formála gelbbolašvuohta fágasuorggis, de sáhttá ohcci maiddái duođaštit duodje-, dáidda- dahje hábmenfágalaš gelbbolašvuođa iežas bargguid bokte. Dasto galgá juogo sáddet sisa ja oažžut dohkkehuvvot: 

  • Govaid unnimusat viđa duojis, dahje
  • 2-3 duodje-, hábmen dahje dáiddalaš prošeavttain, mat čujuhit kreatiivvalaš proseassaide, ovdamearkka dihtii portfolio 

Dárbbu mielde ovddiduvvo gelbbolašvuođa meroštallan fágalaš árvvoštallamii ja meannuduvvo dán vuođul. Sáhttá nai čađahuvvot ságastallan duodjegelbbolašvuođa árvvoštallama doarjjan.

Sisdoallu

Oahppu sisttisdoallá duddjoma ja dan oktavuođas sámegiela njálmmálaš ja čálalaš hárjáneami, maiguin studeanta čiekŋuda iežas duodje- ja giellamáhttui. 

Oahppu deattuha geavatlaš duddjoma ja studeantta aktiivvalaš sámegiela geavaheami duddjoma oktavuođas. Duoji oahpahusas vuodjut sierralágan hábmema ja duddjoma vugiide, ja ávdnasiid, teknihkaid ja reaidduid geahččaleapmái. Duoji ja duddjoma lahkoneamis vuolggasadjin leat lagaš luonddu- ja kulturbirrasat ja daidda mihtilmas duodjeárbevierut. Hábmema lahkonit bistevaš designa geahččanguovllus. Giela oahpahus váldá vuođu duodjeterminologiijas, sojahanoahpus ja cealkkaoahpus, mii galgá leat ávkin go duddjoma čilge njálmmálaččat ja čálalaččat. Oahpahusas lágiduvvo okta seminára, mas suokkardallat árbevirolaš duoji ja dan terminologiija.

Duddjon ja sámegiella juhkkojuvvo guovtti (2) fáddájovkui: 
1) Duddjon, 10 oč 
2) Geavatlaš giellageavaheapmi ja giellateoriija, 5 oč

Gáibádusat beassat eksámenii

Ovdal beassá eksámenii, galgá studeanta: 

  • dahkat guokte duoji ja portfolio mas leat čuovvovaš barggut:
  1. Čilgehus vuosttaš duoji dieđuid háhkamis, plánemis ja bargoproseassas (sullii 300 sáni)
  2. Čilgehus nuppi duoji dieđuid háhkamis, plánemis ja bargoproseassas (sullii 300 sáni) 
Eksámen

Eksámen lea guovtti oasis: 
1. Čájáhus mas leat studeantta portfolio ja duojit. Portfolio čálálaš oasi mearri lea birrasii 900 sáni. (deaddu lea 70 % loahpalaš árvosánis) 
2. Njálmmálaš ovdanbuktin portfolio vuođul (deaddu lea 30 % loahpalaš árvosánis) 

Eksámenat árvvoštallojuvvojit bustávvaárvosániiguin, mas A lea buoremus árvosátni ja E lea vuolemus ceavzinárvosátni. F árvosátni mearkkaša ahte ii leat ceavzán. Muđui čujuhuvvo Sámi allaskuvlla loahpalaš árvvoštallan- ja eksámena láhkaásahussii.

Oahppoplána Duddjon ja sámegiella DUO 142