WIPCE 2025 sosiolingvistta čalmmiiguin ja beljiiguin
Čálli: Annika Pasanen, Sámi sosiolingvistihka professor
WIPCE 2025 lágiduvvui 16.-20.11.2025 Aotearoa oaivegávpogis Tāmaki Makauraus dahje Aucklandas. Munnje mátki lei vuosttaš geardi sihke Aotearoas ja WIPCE:s, nu ahte bessen vásihit ollu ođđa áššiid. Giellaealáskahttima dutkái maorit leat gal šaddan erenoamáš oahpisin dutkamuša bokte. Maorigiela ealáskahttin lea namalassii okta áramus ealáskahttinlihkadusain ja okta buoremusat lihkostuvvan ja eanemusat čalmmustahttojuvvon proseassain máilmmi gielaid ealáskahttima historjjás. Dat leige okta sivva, manne atnen dehálažžan beassat dán lágideapmái, áiccat iežan čalmmiiguin ja beljiiguin ja gullat sáhkavuoruin ja ságastallamiin, makkár maorigiela dilli lea dál.
Mis lei WIPCE:s stuorra delegašuvdna Sámi allakuvllas, ja mu mátkeskihpárin lei doavttirgrádastipendiáhtta Sini Rasmus. Munnos lei oktasaš ovdanbuktin fáttás man Sini lea dutkamin iežas doavttirgrádadutkamušas ja munges lean dutkan iežan post doc -prošeavttas: rávisolbmuid sámegiela oahppan ja ruovttoluotta váldin. Ovdanbuktima namma lei “Emotions in the Indigenous Language Reclamation Process: Experiences of New Speakers of Sámi Languages”. Háliideimme das muitalit dan, makkár dovddut mihtilmasat laktásit giela ruovttoluotta váldimii. Fáddá lea oalle áigeguovdil sámeservodagas, go eambbogat ah’ eambbogat dál ohppet sámegielaid rávisolmmožin.
Olles WIPCE-konferánssas maorigiella oidnui ja gullui hui ollu. Láidesteaddjit, váldologaldallit ja earrásat lávddi alde ledje eanaš maorit. Konferánssas gullojedje guhkes ságat maorigillii, ollu maiddái dakkár mii ii jorgaluvvon eaŋgalasgillii. Dego dábálaš, maorigiela sánit geavahuvvojedje ollu maiddái eaŋgalasgiela gaskkas, omd., dakkár sánit go tamariki ‘mánát’, whānau ’bearaš’, te reo ‘giella’ ja tupuna ‘máddarat’. Dakkár geavadagain leat ollu buorit bealit. Dat mearkkaša dan ahte giella oidno, gullo ja normaliserejuvvo; guldaleaddjit hárjánit dasa ja ohppetge sániid ja frásaid áibbas fuopmáškeahttá. Mun lean oahppan vissa moaddelot maorigiela sáni jo duššebeare logadettiin dutkanartihkkaliid maorigiela birra, go čállosiinge lea seammá geavadat. Muhtunlágan sátnelistu WIPCE oasseváldiide livččii gal leamaš ávkkálaš, vai ii livčče dárbbašan árvádallat sániid nu ollu.
Visot dat bijai smiehtat dan, man earálágan giellaválljendábit leat sámiid gaskkas. Dávjá ain vuhtto dat jurdda, ahte jus guldaleamin lea oktage gii ii máhte sámegiela, ii leat heivvolaš sámástit. Go hálešteimmet mielbargiiguin maorigiela geavaheami birra, ii goittotge oktage min joavkkus cuiggodan dan – buohkat baicce kommenterejedje, ahte dan lei nu somá guldalit. Gulahallamis ii leatge álo deháleamos dat, man bures don áddet nuppi giela sániid ja huksehusaid. Deháleamos soaitá baicce dat, ahte beassá gullat nuppi olbmo su iežas gillii, mii lea sutnje nu mávssolaš. Erenomážit go dat olmmoš čuožžu iežas eatnama alde.
Gažaldathan lea maiddái gudnejahttima ja ovddasvástádusa birra: dat gii lea galledeamin nuppi álbmoga, ferte diđoštit iežas sajádaga guossin. Muhtumin dat mearkkaša, ahte don guldalat giela man it ieš ádde, dan sajis ahte gáibidivččet rivttiid alccesat, dego majoritehtagiela geavaheami dahje dulkoma juohke sajis. Kánske sámegiellage ožžošii geavahuvvot vehá roahkadebbot almmolaš birrasiin? Dat, geat ellet dahje galledit sámiid eatnamiid alde, fertejit gudnejahttit sámiid giellabirrasiid ja gierdat muhtun muddui guldalit sámegiela vaikko eai máhtáše dan – dahje dasto oahpahallat giela.
Giellapolitihkalaččat dákkár stuorra konferánssat dego WIPCE leat álo maiddái problemáhtalaččat. Váldogiellan lea eaŋgalasgiella, man oassi oasseváldiin máhttá vuosttašgiellan, oassi njuovžilit vieres giellan ja oassi heajubut. Mii geain eaŋgalasgiella ii leat vuosttašgiella, galgat ráhčat ollendihte lahkage seammá dássái go vuosttašgielagat, eaige eaŋgalasgielagat dávjá oro ollenge diđošteamen iežaset privilegia. Máilmmi eamiálbmogiid gaskkas dat, geat eai eanaš máhte eaŋgalasgiela, sáhttet báhcit ovttasbargofierpmádagaid olggobeallái giela dihte. Omd. Lulli-Amerihkás ja Ásias eaŋgalasgiela máhttu ii leat ollenge diehttelas. Seammá álbmogiin soitet maiddái oalle unnán ruđalaš ja/dahje politihkalaš resurssat ovttasbargui, ja nuba sii báhcet eamiálbmotovttastallamis hui oaidnemeahttumin.
Mo mii sáhttit buorebut váldit vuhtii daid olbmuid, geat dárbbašivčče máilmmiviidosaš doarjaga buot eanemusat?
Auckland gávpogis maorigiella oidnui maiddái viehka ollu. Eanaš almmolaš sajiin šilttat ja dieđáhusat ledje guokte gillii, muhto ii dat áibbas systemáhtalaš leamaš. Auckland War Memorial Museum, mii lei soahtemusea lassin áibbas dábálaš musea, measta buot teavsttat ledje guokte gillii. Nu lei maiddái gávpotjohtolaga busse gulahusain, maorigiella vel bođii vuosttamužžan. TV:s, nu unnán go mun dan hoteallalatnjas gehččenge, ledje ođđasat ja áigeguovdilis ságat maorigillii, ee. WIPCE birra lei doppe sáhka. Muhtun frásat dego dearvvahus Kia ora! oidnui gávpotbirrasiin ja reklámain dávjá maiddái eaŋgalasgielat teavsttaid olis, ja go ieš geavahii dan dearvvahettiin, soittii oažžut seammá vástádusage. Maorigiela lei hui vuogas oaidnit ja guldalit, ja čalbmi hárjánii das oanehis áiggis juo nu bures, ahte museas fuobmái, go ovtta čájáhusa giellan lei maorigiela sajis samoa dahje miinu eará oseahtalaš giella.
Beljiide maorigiella ii goittotge jur deaivan gáhtaid nalde. Ovtta restoráŋŋas guldaleimme gaskaahkásaš eatni, su nieidda ja dan unnoračča ságastallama mii orui mannamin oassin eaŋgalas- ja oassin maorigillii. Dat muđui leage sosiolingvistta eallimis dábálaš dilli, go johtá iešguđet gielaid hállanguovlluin: bealjit leat álo rabasin, go vikkat čuovvut, guđemuš giela olbmot hállet guđege dilálašvuođain!
Mun ja Sini livččiime háliidan fidnet bajilgova giela sajádagas ja geavahusas maoriid árgabeaivvis, erenomážit bearrašiin. Dan birra WIPCE ii jur fállan dieđuid. Muhtumat konferánssa váldologaldalliin deattuhedje, ahte dat, makkár sajádagas maorigiella lea WIPCE:s, ii vástit giela sajádaga árgabeaivvis. Konferánssas ledje muhtun ovdanbuktimat maorigiela birra, muhto dat eai laktásan nuge giela searvvušlaš sajádahkii. Associate Professor Peter J. Keegan ovdanbuktimis ledje ollu statistihkalaš dieđut, ee. maorigielat kohanga reo -doaimmaid ja oahpahusa birra ja giellahálliid meari birra. Dan bokte šattai govva, ahte giella ovdána máŋgga surggiin, hálliid mearri (200 000 sulaid) ii leat goittotge geahppáneamin ja beroštupmi giellaoahppama hárrái lea hui stuoris.
Man ollugat hállet maori váldogiellan iežaset mánáiguin, bearašlahtuiguin, skihpáriiguin? Dat lea giela ceavzinnávccaid deháleamos kritera, ja dan birra orru váttis gávdnat dieđuid maiddái dutkangirjjálašvuođas. Naba man muddui maori geavahuvvo alitoahpu ja diehtaga giellan? Man ollu maoridutkit almmustahttet dieđalaččat maorigillii?
Dákkár gažaldagat beroštahttet dieđusge min, geat bargat juohkebeaivválaš oahpahus- ja dutkanbargguid sámegillii ja sámegielaide. Daid gažaldagaid čielggadeapmái moadde beaivvi konferánsa lei menddo oanehis áigi – nuba ferte sihkkarit vuolgit Aotearoai ođđasis! Dál ádden dan, man vealttameahttun lea hukset oktavuođaid ovdalgihtii vai beassat háleštit rivttes olbmuiguin ja galledit deháleamos sajiid. Sámi allaskuvlii livččii erenomáš dehálaš ásahit ovttasbarggu rávisolbmuid giellaoahpahusa olis.
Aotearoas leat guhká bargan maorigiela oahpahusain iešguđetlágan vugiiguin, dego rávisolbmuid giellalávgumiin, ja midjiide livččii hirbmat ávkkálaš beassat oahpásmuvvat sin oahppoásahusaiguin ja oahpahanvugiiguin. Sihkkarit maiddái maoriide livččii miellagiddevaš gullat daid vásáhusaid ja dutkandieđuid birra, mat Sámis leat čoggon rávisolbmuid giellaoahpahusa olis máŋggalot jagi áiggi.