Juovlamánu 8. b nákkáhalai Sierge Rasmus doavttirin sámegielas iežas nákkosgirjjiin: Ohcejoga guovllu davvisámegiela nuppástuvvan 1950-logus 2020-lohkui.

Rasmus dadjá ahte nákkáhallan dilálašvuohta lei hui erenomáš vásáhus. 

– Dat lea oalle jáhkkemeahttun. Mun lean hirbmat lihkolaš ja dat manai olu jođáneabbo dál go mun smiehtan go lea meattá dan ektui go maid mun iđđes go bohten deike de orui ahte minuhttat illá vásset ja dasto go vulggii johtui dat dilálašvuohta de vuojulduvai oalle dakkár ovttalágan flow-dillái. 

Rasmus leaikkasta ahte lea bargan nákkosgirjjiin smávva agibeaivvi. Duohtavuođas álggii su mátki duođas 2016s go ozai Oulu universitehta doavttirgrádaprográmmii. Muhto dutkanbargu álggii easkka oaččut coavcci 2019s go álggii Sámi allaskuvlii stipendiáhttavirgái.

–  Dáppe lea hui buorre ja strukturerejuvvon dat prográmma ja doppe lei hui álki dasto de álgit ovdánit dainna bargguin. 

Son árvvoštallá ahte lea bargan dutkamiin sullii ovcci jagi. 

–  Dieđus gaskkas lean dahkan duon dán muhto oktiibuot vuosttáš álggaheamis nákkáhallamii – ovcci jagi. 

Sierge Rasmus lea nubbi gii lea čađahan Sámi allaskuvlla PhD-prográmma. Ovdalaččas lea Biret Elle Juuso čađahan dan. 

– Mu measta hárdá

Rasmusa dutkamuš lea artihkkalhámis, mii dagahii barggu álkin lahkonit su mielas go ii leat olles nákkosgirji maid galgá čállit álggu rájes jo muhto dušše unna artihkkalaš. 

Son čilge proseassa nu ahte dus lea muhtin ášši maid guorahalat, ja go dat manná proseassa čađa de joatkkát čuovvovaš artihkkaliin ja nu ain. Dagat dan moddii ja fuomášat ahte galgá čállit gappa ja dus leat jo buot dat bohtosat. 

– Mu measta hárdá ahte man oktageardán dat lea go mun muittašan man sorron mun lean leamašan ieš dalle muhtin muddui ja man nu gaskkas smiehttan ahte mun in ceavzze, mun in háliit šat, mun guođán gaskkan muhto lihkkos eamit logai ahte don gáđat jus it daga dan lohppii go leat geavahan dasa jo áiggi ja resurssaid ja livččii vejolaš dahkat dan.

Bargu lea liika addán Rasmusii eambbo miela bargat dutkanimiin, vaikko álggos gal háliida bosihit. 

– Dát lea dieđus leamaš oalle rahčamuš dát loahppamuttut ja leamašan hirbmat hušša de dál lean bidjan mihttun dušše ceavzit juovlaluomu rádjai. Mun jáhkán ahte álgojagi de dasto lea oaivi čielgan dan mađe ahte sáhttá smiehttat viidáseabbo.

– Ovtta ládje dutkanbargu han gal geasuha ja lea hirbmat mávssolaš go fuomáša ja justa go lea analysa muttus, go boahtá dat dihtolágan ođđa ipmárdus de dat motivere. Dat lea dat mii geasuha dan dutkanbarggus. 

Rasmusis lea čielga ráva earáide geat leat bargame iežaset doavttirgrádabargguiguin. 

– Geahča dan smávit osiid mielde ja ii dat leat nu balddihahtti, ja dán muttus han gal lea hirbmat somá gáhkkokáfe juhkat.

Duođašta ahte gielas lea fápmu

Dutkamuš guorahallá davvisámegiela variašuvnna ja nuppástuvvama hállangiela ja gažadanmateriálain, ja čatná gielalaš albmanusaid oassin sámeservoša historjjálaš vásáhusaide. Bohtosat čájehit, ahte giella reagere hearkkit birastahtti servodahkii: muhtin iešvuođat leat nanusmuvvan ealáskahttima bokte, muhtin sárgosat fas leat jávkan giellamolsuma áigodagas.

Dutkan fállá ođđa perspektiivva dasa, ahte mo servodatlaš nuppástusat oidnojit giela ráhkadusain ja mo giellaealáskahttin vuhtto nuorat sámegielagiid gielas. Bohtosat leat relevánttat giellapolitihkkii, oahpahussii ja viidát digáštallamii das mo sámegielaid sáhttá nannet boahttevuođas. Giellarievdan ii leat mearka headjuvuođas, baicce duođašta ahte gielas lea fápmu.

Nákkosgirji čájeha mo skuvlejupmi ja giellapolitihkalaš čovdosat leat váikkuhan sámegiela sajádaga lassin maid giela ráhkadusaide ja árgabeaivválaš giellageavaheapmái. Dan lassin nákkosgirji gárggiidahttá gielladoaladumiid das, ahte máŋggagielatvuohta ja giellakontávttat eai leat dušše áitta unnitlogugielaide, baicce das sáhttet šaddat gielalaš innovašuvnnat.

Eambbo dieđut Sierge Rasmusa nákkosgirjeartihkkaliid ja bohtosiid birra 

Vuosttas artihkal Ohcejoga nuoraid duála geavaheapmi gieđahallá duála lohkokategoriija geavaheami subjeaktapronomeniiguin, finihttavearbbaiguin ja oamastansojahusas. Dutkamuš čájeha, ahte dálá nuoraid gielas duála geavaheapmi lea šaddan eahpestabiilan oamastansojaheamis, muhto dat sáhttá leat oktavuođas dasa, ahte nuorat eai oppalohkái geavat oamastangehčosiid.

Nubbi artihkal Davvisámegiela máŋggaidlogu illatiivva variašuvdna Ohcejoga guovllus gieđahallá máŋggaidlogu illatiivagehčosa variašuvnna deattohis stávvala maŋis. Dutkan čájeha, ahte 1800-logu loahpas ja 1900-logu álggus riegádan informánttat geavahedje njeallje geažusvariántta. Nu gohčoduvvon ásodatbuolvvas dáhpáhuvvá nuppástus ja bárahisstávvalnomeniid geažus -idda orru šaddamin áidna variántan, muhto 1980-logu ealáskahttindoaimmat stáđásmahttet čállingiela -ide variántta nuorat hálliid gillii.

Goalmmát artihkkalis Suomen kielen verbien morfologinen mukauttaminen pohjoissaameen puhutun kielen aineistossa dutkkan mo suomagiela vearbbat heivehuvvojit morfologalaččat davvisámegillii. Sámegielagat máhttet heivehit suomagiela vearbbaid njuovžilit sámegillii ja dat lea gielalaš kompetánsa, mii ii leat ovdal olusge dutkojuvvon, daningo ”gielaid seaguheamis” lea leamašan negatiiva árvu. 

Nákkosgirjji maŋimuš artihkal Sosiolingvisttalaš duogášfáktoriid korrelašuvdna vearbasojahusa innovatiiva hámiid dohkkeheapmái lea áidna artihkal, man dutkanmateriála ii leat čohkkejuvvon dušše Ohcejogas, iige dat leat njálmmálaš giellamateriála. Artihkal čájeha, ahte skuvlejumis lea stuorra mearkkašupmi man bures giellageavaheaddjit dohkkehit ođđa innovatiiva hámiid. Dasa lassin artihkkal gidde fuomášumi sámeservodaga sohkabealleerohussii skuvlejumi ektui. Láidehusoassi dievasmahttá gova ja fokusere dutkamuša Ohcejohkii.

Nákkosdutkamušas čájehan, ahte davvisámegielas leat dáhpáhuvvan dutkanáigodagas nuppástusat ja dat laktásit servodatlaš nuppástusaide. Sosiála nuppástusat leat dakkárat, ahte dat nannejit sámegiela iešvuođaid, muhto dat sáhttet maiddái heajudit daid. Skuvla lea konkrehta ovdamearka das, ahte jahkečuođi beallemuttu nuppástusat goaridedje sámegiela dili, muhto 1980-logu rájes skuvlaoahpahus lea nannen sámegiela.